Esimene

Esimese sissekande tegemine on alati kõige raskem. Sest sul pole õrna aimugi, kuidas see kõik välja kukub. Näiteks esimese kahe lause kirjutamise peale kulus oma 15 minutit. Sellele järgnes 10-minutiline paus, kus ma jõllitasin arvutiekraani ja mõtlesin, et… ikka tõesti või? Noh, et…

Mõistad?

Tõesti või – mida?

Misasja?

Novat.

Alustagem kergematest asjadest. Et miks ma seda kirjutan. No see on väga lihtne! Naine käskis. Blogi käskis teha. Kirjutada plaanisin ma loomulikult isegi, aga kavatsesin seda teha omas arvutis, talletades oma teose sügavale kaustarägastikku, kust mitte keegi seda hiljem enam üles ei leiaks. Mina kaasa arvatud. Ja mida ma kunagi lõpuni ei kirjutaks. Noh, nagu tavaliselt.

Ei läinud läbi.

Esmaspäeva hommik, Eesti