Lihtsalt

Kui ma väidaksin, et see käis lihtsalt, siis ma päris otse just ei valeta. Sest valmis ta ju sai. Raamat. Mul tekkis lihtsalt sportlik huvi. Et kas on üldse võimalik. Tuleb välja, et tänapäeval on kõik võimalik. Natukene peab siiski pingutama ka.

Võtsin ühel ilusal augustikuu (võis olla ka september või juuli, võib-olla isegi juuni… ah, vali ise mõni kuu) õhtul pähe, et panen selle ameerika reisi jutu siin kõik kaante vahele. Kuid ega see nii lihtsalt käi. Et kopipasta ja asi ants. Nimelt olin enamiku jutust, mida sinagi, hea lugeja, oled saanud nautida, kirjutanud ju reisi ajal, pärast väsitavat päeva õhtuti motellitoas tahvelarvuti ekraanil virtuaalset klaviatuuri toksides, taustaks pereliikmete äärmiselt mitteinnustav rahutu norin. Kõlbas hädapärast blogipostituseks, kuid raamatu jaoks otsustasin ära parandada karjuvamad kirjavead ning likvideerida häirivamad mõttekordused. Sellega ma siis tegelesin järgnevad kuud vabadel hetkedel, tavaliselt hilistel õhtutundidel ning lõppes see kõik sellega, et umbes 40% reisikirjast sai ümber kirjutatud ning ülejäänud kuuskümmend keerasin kringliks, nii et leidub vaevalt lõike originaaljärjestuses.

Tegelikult polnud tingimused peaaegu üldse muutunud – ikkagi tegin seda kõike üks silm kinni, ikkagi saatis mind kõrvaloleva indiviidi ülemiste hingamisteede põhjustatud tugev hingamisteede heli, kuid vähemalt ei kihutanud aeg mind tagant.

Parandamatu maksimalistina ei ole ma tulemusega muidugi sada protsenti rahul, kuid parandamatu pohhuistina lohutan ennast, et tühja kah – vähemalt on VALMIS!

Niisiis, lubage esitleda – raamat!

P.S. Poest ei leia.